Eilne valentinipäev jättis mind üsna ükskõikseks, sest see on
ikkagi armastajate päev, mil kombeks lilli ja shokolaadi kinkida. Üksiku lesknaise meeleolu säärane päev tingimata ei ülenda ja hilisemal ajal külge poogitud sõbrapäeva pole ma omaks võtnud. Mulle ei meeldi eriti "kohustuslikud" tähtpäevad, mil nagu peaks kedagi õnnitlema ja meelde tuletama. Valentinipäevale eelistaksin pigem naistepäeva, sest see on kõigi naiste päev, olgu nad noored või vanad, abielus või vallalised, kellegi sõbrad või üldse ilma sõpradeta, emad või ilma lasteta.
Kui valentinipäeva juurde tagasi tulla, siis üks asi paneb mind veidi imestama: miks on taoline armunute ja armastajate päev siis, kui Päike on Veevalajas, mis pole mitte romantilise, vaid vennaliku armastuse märk? Astroloogiliselt annab Veevalajast ebaromantilisemat märki otsida. Samas on Veevalaja püsiva armastuse märk, tema armastus nii kergelt ei kõigu, kui see kord tekkinud on. Veevalaja võib ka armastust hoopis vältida ja ära põlata, ka see on tema moodi.
Pildil koaalad San Diego loomaaias.
No comments:
Post a Comment