Plaanisin juba detsembris kirjutada astroloogiast ja Piiblist ja oma mõtetele leidsin kinnitust Saksa kristlikust ajakirjast „Zeitzeichen“, kus leidub lausa 5 artiklit astroloogia ja religiooni teemal. Ajakiri ise on piisavalt kaalukas, et ka liidukantsler Angela Merkel sinna oma jõulueelse mõtiskluse kirjutas. See oli muide väga sümpaatselt kirjutatud, kuigi sakslastel on sageli eriline anne väga keeruliselt väljenduda. Merkeli jutt oli inimestele arusaadavas keeles.
Eelnev jutt viitas sellele, nagu ma oskaksin saksa keelt ja teaksin midagi ka Piiblist. Olen tõesti saksa keelt õppinud ja kirikuasjade ja Piibliga olen kursis, muidu ma ju sellest kirjutada ei saaks. Tulen ehk selle teema juurde millalgi tagasi, esialgu veidi näiteid, mida ütleb Piibel Päikese, Kuu ja tähtede kohta.
Laulud 104:19
Ta on teinud kuu aegade näitajaks, päike teab oma loojakut!
Laulud 147: 4
Tema määrab tähtede arvu
ja nimetab neid kõiki nimepidi!
Luuka 21:25
Ja päikeses, kuus ja tähtedes on ennustusmärke.
Meile meeldib otsida viiteid ja vihjeid kõikjalt ja Piibel võib olla päris mahuka uurimistöö allikaks. Kergelt ei tule seal siiski midagi kätte ja mingit ennustamist ei maksa sealt minu arvates ka otsida. Tõsiseltvõetav astroloogia ongi alati rõhutanud: Astra inclinant, non necessitant.
Paraku teeb eesti keeles uurimise raskeks see, et meil on mitu erinevat Uue Testamendi tõlget. Kirikutes on kasutusel Piibliseltsi tõlge, mida kasutan ka mina, kuid on olemas ka Toomas Pauli ja Uku Masingu tõlge, mis kõlab hoopis teistmoodi. Ja sealt leiab hoopis teised seletused ning enam astroloogiale viitavat. See on siiski tõlke ja tõlgendamise küsimus ja mõne inimese nägemus.
