21.12.2008 ehk talvisel pööripäeval kell 14.05 läheb Päike Kaljukitse märki, tähistades astronoomilise talve algust. Talvisest pööripäevast alates põhjapoolkeral päeva pikkus suureneb ja öö pikkus väheneb. Seda aega on alati tähistatud kui sümboolset valguse võitu pimeduse üle.
Astronoomiliselt on talvine pööripäev aeg, mil päikeseketta keskpunkt läbib päikeseseisaku punkti. Päikeseseisak ehk solstiitsium – hetk, mil päikeseketta keskpunkt on oma näival aastasel liikumisel mööda ekliptikat taevaekvaatorist kõige kaugemal. Päike nagu seisatab mitmeks päevaks ühel ja samal keskpäevasel kõrgusel.
Vanarahvas ütles selle aja kohta, et päike on pesas. See tähendab, et päikese loojumispaik silmapiiril jäi Linnutee kahe haru vahele nagu pessa. Päike on pesas neli ööd, loojudes silmapiiril samas punktis. Kuukalendri järgi on aasta lõpupäev 21. detsember. Et päikeseaasta on 11 päeva võrra pikem, lõpetatakse kalendriaasta mitte talvisel pööripäeval, vaid 31. detsembril. Päevade pikenemine algab aga 25. detsembril, mil päike “väljub pesast”.
Talvist pööripäeva tundis vanarahvas toomapäeva nime all. Toomapäev tähistas jõuluaja algust ning sellel päeval algasid pühade ettevalmistused. Nüüd tuli koristada ja pesta, asjad oma kohale panna. Laenatud asjad tagastati omanikele, maksti võlad ja maksud. Toomapäeval ei tohtinud ka puid raiuda ja neid koju tuua.
No comments:
Post a Comment