Lugesin hiljuti mõtlemapanevat meili ühes listis, mille liige ma olen. Autor, kes muidu paistab minu meelest silma negatiivsete mõtteavalduste poolest, räägib, et kuigi astroloogilised seisud on praegu erakordselt rasked, näeb ta enda ümber väga palju õnnelikke inimesi ja kirjutaja tundus ka ise positiivselt meelestatud. Hakkasin mõtlema, kas mina ka neid õnnelikke näen. Ei näe, mina näen pigem inimesi, kes ei tea, milline on nende jaoks õige tee, mida mööda edasi minna. Näen inimesi, kes on kaotanud lähedase, inimesi, kes on kaotanud töö, see võimalus ripub õhus või on töötingimused muutunud uuenduste sildi all oluliselt halvemaks, palgalangusest rääkimata. Ka minu sissetulek kahanes tunduvalt ja siis polnud äkki enam üldse tööd. Olen nüüd olnud ilma tööta, aga õnnetu ma ei ole, õnnelik ka mitte, pigem ikka veel väsinud senisest töötempost. Aga tore oli kuulda, et on õnnelikke inimesi. Tegelikult pole ka inimesed minu ümber õnnetud, kuid eranditult kõigi elu, kellega ma lähemalt kokku puutun, on viimase aastaga muutunud, kuid mitte veel paika läinud. Meie oleme veel keset muutuste protsessi ega tea veel, kuhu see välja viib. Õnneks on minu meelest siiski raha vaja, seega soovin meile kõigile, et leiaksime südamelähedase töö ja sissetuleku.
Tegelikult sain vist liiga hilja aru, et need õnnelikud, kellest kirjutati, on vaimliste praktikatega tegelejad, seljakotirändurid Indias vms. Kuigi ka Indiasse minekuks peab enne raha olema :). Minu ümber on aga täiesti tavalised inimesed oma igapäevaelu elamas, mitte vaimsetes kõrgustes materiaalsetest muredest üle. Küllap on nii, et kui on usk, tuleb ka võimalus...
2 comments:
Meie ümber olevad inimesed peegeldavad sageli meie enda elus ja peas toimuvat.
Anonüümne kirjutaja tahtis ilmselt torgata, aga ma ei solvu. Võin ju olla tavaline inimene, aga minu elu on kindlasti olnud eriline, kõike muud kui tavaline, normaalne või igapäevane. Ja on edasi. Ja mis mu peasse puutub, siis seal sees on ka väga põnev.
Post a Comment