Saturn ja Uraan valmistuvad tegema oma esimest täpset opositsiooni viiest. Oodata võib ootamatuid, üllatavaid ja miks mitte ka šokeerivaid sündmusi nii meil kui mujal maailmas. Saturni ja Uraani esimene täpne opositsioon on 4.novembril 2008, USA presidendivalimiste päeval.
4.11.2008
5.02.2009
15.9.2009
26.4.2010
26.7.2010
Poliitikas on vastamisi progress ja liberaalsus (Uraan) kehtiva korraga (Saturn). Kui mängus on Uraan, pole tulemus mitte see, mida oodatakse ja see käib ka Eesti poliitiliste ettevõtmiste kohta. Küllap on praegu just see aeg, mil Saturn näitab oma parimat poolt, suurimat vastutustunnet ja ühiskondlikku kontrolli. Uraan ilma Saturnita teeks ennatlikke ja läbimõtlemata otsuseid, neid ei teostataks „õigesti“, selleks puudub ka nende mandaat, kelle kohta need otsused käivad. Eesti praegune valitsus on minu jaoks pigem Uraan ja ma väga loodan, et Saturn suudab poliitikute askeldusi inimlikumale teele ohjata. Eesti ei ole praegu koht, kus on hea elada ja mina küll loodan taevastelt seisudelt toetust muutuste toimumiseks. Kas uus on parem, seda on raske öelda, aga uuele tuleks anda võimalus. Seda, et mitte tähtede seis ei muuda asju, vaid inimesed, ei pruugi üle korrata, eeldan võimalikelt lugejatelt siiski nii palju intelligentsitaset.
Selle Uraani-Saturni seisuga tundub olevat kooskõlas Toomas Savi tänane avaldus, et ta kaalub Europarlamenti kandideerimist vaid avatud nimekirjade puhul, kaudne toetus teda ei rahuldavat. (Savi ise on kahjuks Europarlamendis olnud mõttetu mees, kelle taolist pole kindlasti vaja sinna tagasi valida.) Kuigi parlament kui selline kuulub Uraani valitsemise alla, ka valimised ja valijaskond, mandaadid on Uraani teema, on minu meelest see "õige ja aus" mandaat Saturnilik ja selle peab isiklikult välja teenima. Avatud nimekiri, konkreetse isiku valimine olekski ainuõige variant. Suletud nimekirjadega sehkendajatele võib Saturn valusasti vastu näppe anda ja selle valiku eest tuleb varem või hiljem oma hinda maksta. Kaldun siiski kahtlema, kas rahvast üldse taolised valimised huvitavad, pigem ainult kandideerijaid ja parteisid. Kuigi võiks huvitada ja peaks huvitama, kui oma riik korda läheb. Ei tea, kas Kaljukitse Kuu lisab teatud süngust mu mõtetesse, aga seda riiki ei ole kerge armastada, kes oma rahvast ei hinda ega hoia. Ja meie poolt (ka minu, sest olen seni alati valimas käinud) valitud rahvaesindajate mõtetest ei näi miski olevat kaugemal kui rahvas, keda nad esindama peaksid. Huvitav, palju on neid inimesi, kes tänapäeval kümmetki rahvaesindajat nimepidi teavad? Enamasti ainult tundmatud kujud pluss teatud parlamendi raudvara.
1 comment:
Post a Comment